SÕIDUD LUUKASE JA KEESUGA, KALJU SAABER

Teose peategelaseks on väike, terane kooliminekueas poiss. Tegevus toimub aastatel 1950-1951, tegevuskohaks Lääne-Virumaal asuv Pihlaka talu, kus poiss elab lastetu onu Luukase ja onunaise Meeta juures. Ümbritsevat elu ning inimesi nähakse läbi lapsesilmade.Siduvaks tegelaseks on aga kunagine talu hobune Keesu, keda aeg-ajalt kolhoositallist perele kasutada antakse. Nii ongi kirjanik kirjeldanud sõite Keesuga – olgu siis metsa puude järele, veskisse, meiereisse või Assamalla mäe juurde teeparandustöödele. Erilisena tõuseb esile sõit Keesuga linna – Rakverre – esimest korda poisikese elus. Romaanis on rohkelt tolleaegset koloriiti – arutlusi kolhoosi ja kommunismi ning küüditamise teemal; läbi ei saada ka Jossifi ning Jeesukese ja jõuludeta. Parajalt jätkub meeste lõõpi ning lapsele jagatavat elutarkust. Vähem on koolielu – kogu tähelepanu ikka maastikul, suvisel ja talvisel, hobusel ning tema tulevasel saatusel.